2019-2020 õppeaastal osaleb Gaia kool rahvusvahelises Nordplus Junior projektis Green curriculum.
Projekti idee ja põhimõtted on sündinud koostööst Gaia kooli ja Ikšķile kooli vahel ning kõlavad nii:
Project "Green curriculum" addresses the need of teachers to devote time to developing better ways
of teaching and including more environmental awareness in school curriculum. The aim of the project
is to develop methodology and pedagogical tools for partner schools to include issues of sustainable
development more into school curriculum. Project will strengthen professionalism and work skills of
teachers through international cooperation, it will provide new perspectives and increase understanding of other ways of teaching.
Project involves Ikšķile Free school in Latvia, Gaia School in Estonia and Grandaskóli in Iceland to share experiences and ideas on how to address environmental issues in all classes. Project consists of three teachers' mobilities in respective schools. Approach and methods of non-formal learning will be used to ensure a structured, purposeful and guided learning process allowing space for analysis, reflection and sharing.
Esimene koolitusnädal toimus Ikšķile koolis 13.-18. oktoobril. Gaia koolist osalesid koolitusel õpetajad Reeli, Triinu, Sirle, Annika ja Raine. Saime väga palju uusi kogemusi ning vahetuid ahhaa-momente, kuidas mingi asi lahendatud on.
1. Ikšķile kool asub linna serval ning omab üsna suurt krunti ümber maja. Tänu sellele on nad loonud viimase kuue aasta jooksul endale suurepärase aia, kus õpitakse kõike toidu kasvatamisega seonduvat. Lastel on oma peenrad (kui nad neid soovivad), neile antakse teadmisi permakultuurist, korraldatakse katseid, kuidas ja millises kohas mingi taim paremini kasvaks jne. Kogu õuealal on võimalik toimetada ning seal asub lisaks ka köögiviljaaed, kus kasvatatakse toitu oma köögi tarbeks. Kogutakse seemneid ning kasutatakse rahvuslikke sorte.
Selline aed on meil Gaia koolis unistuste voorust mitu korda läbi käinud ning ka lätlased kõigepealt unistasid, seejärel tegid plaani ja kaardistasid, mida ja kuidas neil vaja on ning nüüd nad liiguvad kindlalt sellel aia arenduse teel edasi.
2. Ikšķile kool on üks esimesi Lätis, kes on puhtalt taimetoitu pakkuv kool. Enamus toidust kasvatatakse ise, toit valmib kooli köögis ning võimalusel osalevad lapsed ettevalmistusprotsessis. Näiteks puhastades ube. Toidu teemal toimub pidev teadvustamine, juba lasteaialastele tehakse toidu kohta tunde, rääkides vitamiinidest ja mineraalidest ning sellest, mida tervislik toit peaks sisaldama. Lisaks on kooli õuel asuvas majakeses sisse seatud ökopood, kust nii lapsed kui lapsevanemad ja kohalikud inimesed saavad käia ostmas ökoloogiliselt puhast toitu. Taimetoitu.
Kuigi ehk nii radikaalne suund - ainult taimetoidu tarbimine - ei ole võibolla Gaia koolile omane, oleme ka meie suundunud taimetoidu tutvustamisele ning loomulikult on meil soov, et kunagi on meil oma köök, milles valmistame maitsvat toitu puhastest toorainetest. Kuni selle aja saabumiseni, on ka meil võimalik just toidu koostisest lastega rääkida. Me oleme ju see, mida me sööme.
3. Ikšķile koolis on võimalik teha vahapaberit ja õmmelda riide jääkidest kotikesi, millega käia poes toitu ostmas. Eriti just puu- ja juurvilju. Ka meie tegime endale mõlemad. Selliste asjade kasutamine vähendab otseselt kilekotimajandust ning on väga jätkusuutlik.
4. Ikšķile koolis on teemanädalad. Meie kohaloleku nädal oli teadusprojektid. Vanemate klasside õpilased viibivad siis teatud tundidel koos ühes klassiruumis ning toimuvad katsed ja muud praktilised tööd aine õpetamisel. Meie nägime, kuidas teha vikerkaarevett.
teaduslikud eksperimendid
5. Väga suurt tähelepanu pööratakse Ikšķile koolis pärimusele. Muusikatundides mängitakse rahvuspille, lauldakse rahvalaule ning tähistatakse koos kooli ja kogukonnaga rahvuslikke tähtpäevi. Isegi tavalises loodusõpetuse tunnis saab lastele anda värsse rahvalaulust ning sealt seest peavad nad siis leidma, millise teemaga nende grupp parasjagu tegelema hakkab.
6. Ka Ikšķile koolis on au sees ring. Nägime päris palju ringis istuvaid lapsi ning ringi koguneti nii päeva alguses kui tunni keskel kokkuvõtte tegemiseks või teemaga edasiminekuks, asjade arutamiseks jne. Samamoodi nagu gaia koolis, istusid lapsed põrandal vaiba peal. Osades klassides kasutati ka kristalle ja erinevaid kive, millest olid loodud mandalad. Väga palju oli rahvuslikke mustreid.
7. Väga palju nägime grupitööd. Kuna klassid on väikesed, siis on seda hea teha. Õpetaja jõuab etteantud aja jooksul iseseisvat tööd tegevate gruppide juurde neid abistama ja juhendama. Suuremate projektide puhul on klassis rohkem kui üks õpetaja.
8. Kõik kehalise kasvatuse tunnid toimuvad õues. Õueala on jaotatud tsoonideks ning isegi kelgumägi on tekitatud. Ilm ei mängi mingit rolli. Kui siis ainult selles, mis riided lapsed selga panevad.
9. Üks päev nädalas on metsapäev. Nii nagu Gaia koolis, lähevad ka Ikšķile lapsed majast eemale loodusega tutvuma. Iga õpetaja valmistab ette, mida tehakse ning toimub ehe õuesõpe. Ka meie saime ühest sellisest tunnist osa. Üheks huvitavaks leiuks oli puukunst - paber asetada puutüvele ning siis ära värvida, tekib puu muster.
10. Ikšķile kool on erakool ja kogukonnakool nii nagu Gaia koolgi. Eks neilgi ole aastate jooksul olnud erinevaid muresid kogukonna kaasamisel. Praeguseks hetkeks aga toimib süsteem, et iga lapsevanem on kohustatud kooli juures tegema teatud arv vabatahtlikke tunde. Põhimõtteliselt on see siis ükskõik milline abi. Arvestades nende aia suurust, koondub see abistamine suures osas aiatööde tegemisse. Aga mitte ainult. Siin on suur mõttekoht meile Gaias. Kuidas ikkagi luua toimivat kogukonda lapsevanematest ja kooli töötajatest.
11. Lisaks meid võõrustanud Ikšķile koolile, külastasime veel Jurmala Alternatiivkooli. Nad ise ka ütlesid, et kui kool loodi, oli tegu tõesti alternatiivse lähenemisega õppetööle, kuid nüüd on ajad teised ning ka tavalised koolid kasutavad palju erinevaid meetodeid. Meile anti päris põhjalik ülevaade kooli tööst ning külastasime ka ühte õuetundi. Väga suur rõhk on selles koolis õppija iseseisval tööl. Ta ise vastutab, kas tal on tööd tehtud. Õpilastel on õpimapid, kus kogu aasta töö sees. Meile oli põnevaks teadmiseks, et iga kooliastme lõpus läbivad lapsed peaaegu nädalase laagri, eemal linnast ning mugavustest ja see on kõigile kohustuslik. Laagris õpitakse looduses toimetulekut. Nagu meid vastu võtnud õpetaja teatas, on lapsevanemad laagritest rohkem ärevuses kui lapsed ise. Õuesõppe tunnis nägime värviliste lehtede korjamist, piirides püsimist, grupitööd ja matemaatikat.
12. Teine väga tore kool, mida külastasime, oli Ogresgala Pamatskola. Tegu on Läti ökokoolide lipulaevaga, kes olnud roheline kool juba kümme aastat. Oli väga vajalik kogemus, et ka meie roheliseks kooliks olemine hoogu juurde saaks ning me selle liikumise sisulise poolega paremini tegeleda suudaksime. Lisaks viidi meid õppekeskkonnaks kujundatud õuealale, kus toimusid erinevad tunnid samaaegselt. Väiksemad lapsed tegelesid mõõtmisega, suuremad mängisid meile ette aktiivse liikumisega inglise keele tunni ning päris pisikestel oli muusikanurgas muusikatund. See muusikanurk tekitas tohutu tahtmise just sellised asju ka meil teha. Vahel on lihtsad lahendused need, mille peale ise ei tule.
Kogu projektinädala vältel oli muidugi veel teisigi taipamisi ning mõned head ideed vajavad alles settimist. Samas on meil Gaia koolis juba endalgi teistele midagi pakkuda. JÄrgmine koolitusnädal on juba veebruaris ja siis ongi vastuvõtjaks Gaia kool.
No comments:
Post a Comment