Thursday, August 15, 2019

Gaia laste augustilaager Särghaual


Gaia vanemate klasside augustilaager toimus sel aastal Särghaual. Õpetajad Rain ja Triinu olid ette valmistanud väga põnevad tegevused ning õpetaja Kaire Maali jutustab need kokku väga värvikaks looks. Nautige! Kuna pilte on laagripäevadest tohutult palju, siis saab all asuva lingi kaudu igaüks ise visuaalselt laagripäevadele kaasa elada!



Esimese laagripäeva hommik algas laste jaoks põneva rongisõiduga, kus täistuubitud Türi rongis sai nautida mõnusat õlg-õla kõrval olemise tunnet. Türile jõudes pani kõikide silmad särama mõnus suvine päike ning alata võis ühine bussisõit TTÜ Särghaua õppekeskuse poole.
Särghaual võttis laagrilised vastu hea hing Toomas, kes juhatas kogu sumisevale parvele kätte suuna oma magamiskohtadega tutvumiseks. Lapsed rivistusid üles, loendasid end õpetajate Triinu ja Raini käsu peale kenasti ära ning lõimisid osavalt matemaatika ja sotsiaalsed oskused ning paigutusid vastavalt voodikohtade arvule neile määratud tubadesse. Kuna tegemist on TTÜ Geoloogia Instituudi hallatava hoonetekompleksiga, siis olid tubadele antud nimed kivimite järgi.

Üheskoos mindi seejärel lõunat sööma. Meie käsutuses oli eraldi kohvikumaja, kus all korrusel oli hubane köök ja ülakorrusel paraja suurusega ruum, mis leidis kasutust nii söögiruumina, mängutoana, koosolekusaalina kui ka õppeklassina. Laagri ajal ühiselt ära söödud söögid olid koduselt maitsvad.

Üks oluline põhimõte oli kooli projektinädalatest kaasa saadud: toitu mitte raisata ja nii valmistaski söögitoimkond toitu vastavalt sööjate hulgale ning söömata jäänud toidud pisteti rõõmsal meelel nahka järgmisel toidukorral või vahepalaks grilliõhtutel. Kõik biojäätmed leidsid laagri lõpuks omale uue elu naabertalu kanade või lammaste kõhtudes. Kui söögitoimkond koosnes õpetajatest, siis lapsed jagunesid tubade põhjal köögitoimkondadeks, kelle ülesandeks sai pärast söömist köögimaja kenasti ära koristada.

Esimese päeva ilmselt kõige põnevam osa saabus siis, kui Toomas tegi kogu seltskonnale ülevaatliku ekskursiooni. Tutvustati nii perekond Särgava ja nende talukoha ajalugu (http://sarghaua.info/ajaloost/), kui ka vanast karjalaudast taastatud puursüdamike hoidlat, kuhu on tallele pandud suur hulk teadlastele väärtuslikku uurimismaterjali. Põnev oli teada saada, et keskusel on ka oma seismojaam, kus maakeldrisse paigutatud seismomeeter registreerib kõiksugu maapõues liikuvaid võnkeid, olgu need põhjustatud varingutest, lõhketöödest või maavärinatest.

Lisaks külastasime püsiekspositsiooni, kus oli uudistamiseks välja pandud suur hulk erinevaid maapõuest leitud kivimeid ja mineraale, mille seast tuttavamate nimede äratundmine lastes suurt elevust tekitas. Vaatasime üheskoos õppefilmi puuraukudest ning saime teada, et Eesti sügavaim puurauk asub Kärdlas ja see on pikem kui 800 meetrit, samas kui Koola poolsaarel Venemaal asuv maailma sügavaim puurauk on lausa üle 12 km pikk.
Õppefilmi saavad kõik huvilised ise vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=KBslZ4GMzIE

Särghaua õppekeskuses on Eestis ainulaadne kivilabor-õpikoda, mikroskoopiaklass ja lisaks arvukalt kaasaegseid õppevahendeid erinevateks mõõtmisteks ja vaatlusteks. Gaia kooli laagrilapsed said võimaluse selles kivilaboris kive lihvida ja neid soovi korral graveerida. Õpituba möödus väga meeleolukalt ja lisaks lastele said õpetajadki käed märjaks. Aga miks märjaks? Sellepärast, et kive lihvitakse vesijahutusega lihvketastel, millest mõnega saab üsna kiirelt suuri konarusi maha riivida ja teistega jälle kivi korralikult läikivaks poleerida. Selline õpikoda võiks meil kooliski olla, nentisid kõik osalejad rahulolevalt tehtud töö värvikaid vilju taskusse pistes.

Ükski laagripäev ei möödunud ka ilma ujumiseta Pärnu jões. Koolielu on näidanud, et vee temperatuur lastel ujumise kihku eriti ei vähenda ja nii koguneski peaaegu kogu kamp Raini juhendamisel paadisillale, et sealt plärtsuga jõkke sumatada. Väike osa seltskonnast siirdus aga samal ajal kilomeeter eemal asuvasse Kurgja talumuuseumisse, et sealt hommikusöögi tarbeks paras ports kohaliku lehma piima tuua.

Õhtuks oli plaanitud lõkke tegemine ning okste otsas viinerite ja kaneelisaiade küpsetamine. Oli mõnus üheskoos lõkke ümber juttu veeretada ja kasteses õhtus leekide soojust nautida.
Öörahu saabus kell 23 ja selleks ajaks pidid kõik kehad pestud ja kõik jutud räägitud saama. Öörahu hoidmist valvas õpetajate ööpatrulli kõikenägev silm.

Teine päev

Teine laagrihommik algas kell 8 ergutava potikaante kokkulöömisega (siinkohal tänusõnad õpetaja Triinule selle toreda uue traditsiooni algatamise eest!), millele järgnes ühine ergastav jooks, hommikuvõimlemine ja ujumine õpetajate Raini ja Triinu eestvedamisel.
Enne hommikusööki said kõik tubade tiimid võimaluse proovile panna käte ja pea osavus oma toa koristamisel. Kõige korralikum tuba valiti äsja kohale jõudnud objektiivse žürii hinnangu abil ning autasustati suure aplausi saatel lisaküpsisepakiga.

Kui hommikupuder kõhus, pakiti valmis joogivesi ja eesootavaks matkaks tarvilik kraam. Seejärel asuti üheskoos teele Samliku poole, kus meid ootas ees kanuumatk Pärnu jõel. Jalgsimatka pikkus oli umbes 5 km ja kõik lapsed said sellega suurepäraselt hakkama. Rain õpetas matkajatele vee tarbimise tähtsust ning vahepeatustes tegi Triin lastele enamlevinud taimede tundmise kiirkursused.

Samlikule pärale jõudes võttis meid vastu kanuusõitude peremees Indrek, kes andis meile hea ülevaate kanuuga liikumise eripäradest ning päästevestidega matkasellid juba hüppasidki kanuudesse. Liikusime kanuudel mööda vaikset jõge pärivoolu Kurgja talumuuseumi juurde ja vist peaaegu kõik laagrilised arvasid, et kanuuga võiks veel rohkemgi sõita. Vee peal oli põnev jälgida erinevate kiilide lennumänge ning matkakaaslaste kulgemist. Mõned korrad kanuuga roostikku sõitmine õpetas ka esmakanuutajatele kiirelt selgeks praktilised juhtimisnipid ja nii sai kanuusõidust igati nauditav liikumisviis võrratu looduse keskel.
Talumuuseumis ootas meid juba lõunasöök, maitsev supp koos värskelt küpsetatud imemaitsva karaski ja kohupiimakoogiga.

Päev läks aga veelgi huvitavamaks. Kurgja talumuuseumi pererahvas andis meie grupile vahva võimaluse proovida ühte olulist talutööd ja teha seda esivanemate kombel. Nimelt hakkasime rukkivilja võtma ja seda vihkudesse köitma. Igaüks sai katsetada ka sirbiga lõikamist, kuid põhilise osa viljast lõikas siiski traktor oma põneva riistapuuga, mis eemalt vaadates jättis justkui viljas kelgutamise mulje.
Meile õpetati, kuidas vihke viljakõrtega kinni köita ja lõpuks saime ühiselt kokku panna ka korralikus mõõdus viljahaki, millel peavihk nagu laiali aetud seelikuga piiga otsas toretsemas. Kohalik põllumees seletas lahti viljahaki tegemise tõed, kuidas seda kaitsta vihma eest ja kuidas tuul seda laiali ei puhuks. Meie viljahaki kohta arvas ta, et sellest saaks umbes 80 kg jahu. Muuseumi pererahvas leidis laste tööd väärtustades, et võiksime neile sügisel appi tulla ka kartuleid võtma. Kes teab, äkki lähmegi!

Kuna ilm oli palav, siis kulus palju joogivett ja rõõmuga tervitati võimalust pärast põllutööd varjulises metsatukas muuseumi külakiigel kiikuda. Märkamatult möödus järgmine tund, mille sisse mahtus lehmade sügamine, jänkude vaatlemine ja igat moodi kiikumine.
Särghauale tagasi jõudes said kõik soovijad taas võimaluse jõkke hüpata ning pärast kosutavat õhtusööki oli vaba tegevuse aeg.
Hämaruse saabudes süüdati taas lõke ning laagriõhtu jätkus läbielatut meenutava lõbusa viktoriiniga.
Seejärel kutsus Triinu kõik soovijad kaasa ning üheskoos mindi nahkhiiri kuulama. Nimelt oli tal kaasas nahkhiirte kajalokatsiooni ultraheli inimkõrvale kuuldavaks hääleks muundav seadeldis. Lähiümbruse retkel kuuldi päris mitut jahil olevat nahkhiireliiki ja Triinu oskas ka põnevalt rääkida nende eluviisi kohta.
Laste tungival soovil pikenes laagripäev keskööni ja öörahu algas südaööl koos uue päevaga.

Kolmas laagripäev

Hommik algas juba traditsiooniliselt pottide-pannide kokkulöömisega kell 8. Varajast ärkamist peab ju kooliks ometi harjutama. Üheskoos tehti sportlikud tiirud ära ja käidi ka ujumas.
Eesootav tubade kontroll motiveeris kõiki korralikult tube koristama ja oma asju varakult kokku pakkima. Üks tuba siiski endas seda jõudu ei leidnud, kuid ergutuseks said nemadki hiljem väikese preemia, et järgmisel korral jaksaks paremini.

Pärast hommikusööki oli Triinu plaaninud bioloogiaalase õpitoa magevee pisiloomadest ning lapsed hakkasid uurima jõe elustikku. Jõest toodi vett koos muda ja taimestikuga ning lapsed said juhendite järgi määrata, kes need elukad on, kellega koos nad jões ühiselt ujusid. Leidus nii kaane, selgsõudureid kui ka vesikakandeid, rääkimata kiili vastsetest ja ujuritest. Kui te nüüd arvate, et selle info teadasaamine vähendas kuidagi laste indu ka edaspidi looduses ujuda, siis nii see küll ei olnud.

Pärast töötoa kokkupakkimist ja magevee pisiloomakeste jõkke viimist peeti üheskoos laagri lõpuring. Tubade tiimid kirjutasid paberitele, mis neile laagris meeldis ja mis võiks olla paremini ning seejärel said kõik koos ringis oma mõtteid ja tänu jagada.

Seejärel söödi ühiselt lõunasööki ja pakiti seljakottidesse veel viimased asjad ning juba ootaski buss laagrilisi, et sõita Türi rongijaama.

Tänud kõigile osavõtjatele!

link piltidele https://photos.app.goo.gl/gbGyYuRteJW9C4A78

No comments:

Post a Comment