Gaia Koolil on oma suvelaagrite traditsioon, mis on orgaaniline kooliaasta ja õppetöö osa. Augustikuus kohtub kogu koolipere, et ühise kogukonnana toimetada, õppida tundma looduse võimalusi, siduda praktilisi teadmisi kogemustega ning vastupidi. Sellel aastal on koolipere juba nii suur, et toimus kaks laagrit: 4.-7. klassile Särghaual ning 1.-3. klassile Mõisamaal.
Mõisamaa “Väikese jalajälje" ökokogukonnas on ka kõigil eelnevatel aastatel saanud tuttavaks uued pered ning tutvutud Gaia filosoofia ning kooli põhimõtetega. Sel aastal toimus laager 10.-11. augustil. Oma laagris veedetud aja muljeid jagab meie imeline Annika:
Esimesel päeval, imekaunil ja päikeselisel suvepäeval, tutvusime uute peredega, seadsime sisse ööbimispaigad telkides ja mõisahoone ruumides. Peale kohaliku koka Jaanika imeliste toitude nautimist asuti usinalt töötubades toimetama. Alustava esimese kassi õpetaja Pille oli kaasa võtnud suure kotitäie erineva kuju ja paksusega kivikesi, millest valmisid kaunid talismanid ja magnetikivid, loovusel puudusid piirid.
Teise klassi õpetaja Kristeliga valmisid heinanukud - ükssarvikutest tervete nukuperekondadeni, kellel olid punutud käed-jalad, uhked soengud ja seelikud. Õpetaja Kristel rääkis, kuidas ta koges hiljuti Ukrainas käies, et sellised nukud on tänini pereõnne seal maal toomas.
Kolmanda klassi uue õpetaja Sirle toetaval juhendamisel kerkisid papist fantaasiamaailmad-imelised majafassaadid, kauni maastikukujundusega. Värvikirevus ning looming jätkus ka noorte kunstnike kätel ning nägudel.
Üks populaarsemaid töötubasid on juba aastaid olnud Paavo puutöö meistrikoda. Seal valmisid nii väikestele Robin Hoodidele kui sõjaprintsess Xenadele uhked vibud koos noolte ja noolekottidega, samuti oli näha puust kirveid ning muid tarvilikke tööriistu. Muusikaõpetaja Valja saabudes oli palju rõõmu aaretejahist ja muudest tegevustest, mis laste silmad särama lõid ning jalad väledalt liikuma panid.
Peale õhtusöögil keelt alla viivate läätsepallide nosimist selgus, et päris alla need keeled õnneks neelatud ei saanud, jätkus juttu ka lõkke ümber, kus kooli juhtaja Marit rääkis Gaia haridusest ning kohalikud Paavo ja Ave kogukonna tekkeloost ning arengutest. Koos oli rõõm tõdeda, et nii Mõisamaa kogukond kui Gaia Kool on ühevanused ning kogukonna toimeprotsessid ka suhteliselt sarnases faasis. Peale viieaastaseid otsinguid ning pidevaid suhtekorraldusringe läbiviies on jõutud rahulikumasse toimefaasi. Õpetaja Kristeliga koos valmistatud taignapulgad olid tulel küpsetatuna maailma parimad maiused.
Uus hommik tervitas Jane-Maarja joogaga. Koos kutsuti vihmapilvede vahelt korraks päikegi välja. Peale mõnusat hommikuputru tegi ilm pisut nõutuks, kas planeeritud rabamatkale ikka minna või jääda turvaliselt kuiva siseruumi. Otsustati siiski riskida ning sõideti Jalase loodusrajale, kus oli imeline võimalus matkata läbi metsa, mööda heinamaa äärt ning rappa ehistatud laudteed imekauni rabajärveni, kus nii mõnigi ennast turgutavasse järvevette kastis ning “rabaspaa” võimalusi nautis. Laudtee äärest oli mõnus napsata sinikaid ja pohli ning jälgida sisalike vilgast liikumist. Terve matka rabajärveni saatis meid mõnusalt soe suveilm. Tagasi autode juurde minnes oli aga ilmataadil meile üllatusena paduvihm varutud, nii said “suplust” nautida ka need, kes ennast järvevette ei kastnud.
Mõisamaale tagasi jõudes ootas ees tühja kõhu jaoks eriti maitsev värskekapsasupp ning mmmmmm kui mõnus ise tehtud banaanijäätis. Eriline tänu Jaanikale, et ta arvestas kõikide toitumisalaste erisoovidega! Lõpuringis tõid lapsed välja, et lisaks vahvatele töötubadele oli eriti tore telgis magada, rabas supelda ning paduvihmas märjaks saada. Vanemad hindasid väga maitsvat toitu ning võimalust mõnusas õhkkonnas koos toimetada.
Aitäh Mõisamaa kogukonnale, Gaia Kooli õpetajatele ning kõigile teistele panustajatele ja osalejatele. Koos Gaia Kooli laulu lauldes oli ühise pere tunne küll.
No comments:
Post a Comment