Gaia kooli projektikaja: August 2021

Gaia kooli 7.-9. klass käis ettevõtlusprojekti raames külas Kuusalu valla ettevõtetel 16.-18.08.2021. Meie projektipartner on Kuusalu Ettevõtjate Liit. Kolmepäevane õppelaager oli meeleolukas ja kogemusterohke elamus nii lastele kui õpetajatele.

Esimesel päeval käisime külas WeeRec OÜ elektroonika ja plastjäätmete ümbertöötlemise tehases ja saime teada, kuhu lähevad meie vanad arvutid, televiisorid ning mis neist lõpuks saab. Nägime oma silmaga, kuidas plastist saavad väikesed graanulid, mis uuesti ringlusesse lähevad ja nendest saavad omakorda näiteks torud. Ettevõtte tegevjuht Hans Talgre rääkis meile ringmajandusest ning oma ettevõtte loomise lugu ja tõi muuhulgas ka välja, et hinnatud töötaja ühed olulisemad omadused on kohusetunne ja distsipliin.

Järgmine sihtpunkt meie päevakavas oli Nordic Houses Kiiu Discgolf Park, eesmärk jälle teada saada, kuidas ja miks selline ettevõtmine on sündinud. Meid võttis vastu muheda jutuga tegevjuht Argo Saul, kes rääkis meile oma loo, kuidas tema puitmajade tootmise ettevõtte Nordic Houses loomise juures mängis olulist rolli tema norra keele oskus, mille ta noorena oli omandanud. Inspireerivast loost jäi kõlama, kui oluline on õppida keeli ja anda ettevõtlusega tegeledes ka oma panus kogukonna elu edendamiseks.

Seejärel saime üheskoos õppida discgolfi kettaid õigesti lennutama ning läbisime mõned raja punktid. Üldiselt võiks siinkohal soovitada discgolfi väikese seltskonnaga mängida, liiga suur grupp tekitab palju ootamist ja lastel kaob tähelepanu kiiresti. Lapsed tõid ise pärast välja, et mängukogemus oli siiski inspireeriv ja reeglite teadasaamine vajalik, et pärast ise perega sinna mängima minna.

Õhtupoolikul jõudsime kohale Jõekääru perepuhkuse majutuskohta Sõitmel, kus lahke perenaine andis meie kasutusse terve hulga armsaid kämpingumajakesi ning kena ringikujulise kaminasaali. Ennetavalt tuleb ära öelda, et kõik laagrilised jäid väga rahule sealsete maitsvate ja rikkalike hommiku- ja õhtusöökidega, värskete kuklite ja hõrgutavate küpsetistega. Kui tahate ka neid proovida, siis otsige Facebookist üles Jõekääru Taluleib ja andke oma soovist perenaisele Annele teada. Laagriõhtud möödusid suuresti vaba tegevuse ja sotsialiseerumisega ning sõprussuhete värskendamisega pärast pikka suvepuhkust. Kõige aktiivsemad jõudsid ka mere äärde ujuma joosta ning nõrkemiseni palli mängida ja loomulikult ei puudunud laagrist ka saunaõhtu koos tiiki hüppamisega.

Järgmisel hommikul asusime teele Lahemaa Pärimuskoja poole. Meid võitsid vastu Liis ja Roland Burk koos noore karjakoera Päikesega, kes rõõmsalt kõik lapsed läbi nuuskis. Kavas oli õppida tundma ettevõtlust, millega üks talumajapidamine end ära elatab. Liis rääkis lastele talu loo ja tutvustas ümbruskonna ajalugu, muinasaegseid töid ja tegemisi ning lammaste eluolu ja kasulikkust tervele majapidamisele. Lapsed õppisid soovipaela keerutama ja said oma soovipaelad hiiepuu külge riputada ning sinnasamasse maaemale ka viljaandi jätta. Roland aga tõi pärast lõunat välja oma saladusliku kohvri, kus sees leidus kõikvõimalikku põnevat, millega saab looduses ja tuld süüdata. Lapsed said seda ka ise katsetada, kasutades süütamiseks erinevaid looduslikke materjale ja tulepulka. Hiljem tutvustas Roland meile veel ka oma puukäsitööd, tänavu on ju Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit välja kuulutanud ka meeste käsitöö aasta.

Meie lõunasöökide eest kahel esimesel päeval hoolitses Uuri küla ettevõtja Maria Prääts, kes valmistas meile imelisi laagrisuppe ja hurmavaid kooke ning tõi need ka mugavalt meile sobivasse paika kohale.

Kui kavas olnud töötoad läbi said ja kõht ka mõnusalt täis ning meeleolukas külaskäik lambakarjamaale tehtud, siis vastupidiselt arvamusele, et oleks hea leiba luusse lasta, hakkasime hoopis talgu korras talutöid tegema. Lapsed aitasid pererahval terve hulga laudu ja kadakaposte ümber ladustada, mis suure seltskonnaga sujus üpris kiiresti. Seejärel asusime tutvuma eesti pulmakommetega, sest laudas oli avatud eesti pulmakommete näitus, mis tugines pererahva oma pulmadel. Praktiliselt näidati ette pruudi tanutamine ja põlletamine ning kõneldi ka, kuidas tänapäeval on mitmed pulmakombed vanema ajaga võrreldes muutunud.

Pererahvas rääkis meile ka loodusliku musta pässiku tõmmise tootmisest, mis on veel üks nende pere ettevõtmine. Saime teada, mis ja miks see pässik üldse on ja kuidas teda tervise turgutamiseks kasutatakse. Tuleb välja, et talumajapidamises tulebki äraelamiseks tegeleda mitme asjaga, kuid alati on õnneks siiski võimalus liikuda omale meelepärases suunas ja valida südamelähedased tegevused.

Kõneldi ka peremärkidest ja oma peremärgi saamisloost ning lastel oli võimalus kadakase ketta peale omale mälestuseks isiklik peremärk joonistada.

Kolmandal laagripäeval pakkisime kõik asjad kokku ja sõitsime bussiga Lahemaa rahvuspargi südamesse Palmse mõisa. Avar mõisapark ja mõnus ilm ahvatles pikemale jalutuskäigule. Külastasime ka sepikoda, kus igaüks sai vasaraga virutades omale ühe mõisa pildiga mündi vermida. Seejärel käisime läbi talveaiast ja õunaaiast. See viimane oli muidugi kõikide lemmik, sest magusaid värskeid õunu vahepalaks ampsata meeldis igaühele. Kui mõis vaadatud, sõitsime edasi Altja poole, et sealses kuulsas kõrtsis keha kinnitada ja külakiigega kiikuda.

Laagri lõpuringis sai igaüks rääkida, mida ta laagrist õppis ja kaasa võttis, mis inspireeris või kuidas pärast laagrit üldse tunne oli. Aktiivse laagrielu emotsioonide rohkus oli kolmanda päeva lõpuks kõigile rammestavalt mõjunud. Kokkuvõtteks võib öelda, et laagrilised pidasid hästi vastu, said teada palju inspireerivat ning uut nii enda ja teiste kui ka maailma toimimise kohta.

Kokkuvõtte laagrist tegi Kaire Maali Lõhmus.

Piltidest pani video kokku Gaia kooli 6. klassi õpilane Loona.