Gaia kooli õpilased on ikka suviti laagris käinud. Oleme endale eesmärgiks seadnud, et põhikooli jooksul võiks läbi käia enamuse Eesti maakondadest, et lastel tekiks silme ette parem pilt Eesti looduse ja maastike kohta. Eesti on küll väike, aga oi kui erinevaid paiku meil siin leidub.
Sel suvel oli meil väike kartus, et äkki meil ei lubatagi laagrit korraldada, aga kuna olukord õnneks pisut leebus ja laager ju suurema osa ajast täitsa vabas õhus toimub, saime oma looduslaagri mõnusalt ära peetud. Tänud Keskkonnainvesteeringute Keskusele, kes meie laagrit rahaliselt toetas ning kõigile korraldajatele ja osalejatele muidugi eelkõige! Laagrist vestab väga mõnusalt meie õpetaja ja huvijuht Kaire Maali Lõhmus. Nautige lugemist ja suurepäraseid pilte!
"Kui me reede lõunaks Peedule saabusime, selgus, et kibekähku on vaja moodustada köögitoimkond, aga kuna kõigil osalejatel oli kiire looduskeskusesse, jäin mina pärast sööki kööki korrastama, et hiljem oleks hea kohe õhtusöögiga toimetama hakata. Teised läksid kõik Vapramäele. Kuidas ja mis seal oli, pole mul aimugi, aga väiksematel oli mulla elustiku programm ja putukate tundmaõppimine ning vanemad lapsed uurisid ilma. Ma jäin laagripaika ja punusin rohukõrtest koolile kingituseks ühe rippuva kaunistuse ja rääkisin õues veidi lammastega ning tegin kohalike lastega juttu, kes tulid enne kooli algust maja ja lambaid üle vaatama. Need lambad olid ikka täielik küla tõmbenumber seal.
Õhtu algas kooli kogunemisega ühises ringis, kus räägiti üle meie plaanid ja kokkulepped ning ülejäänud õhtu möödus rohke maiustamise saatel õues lõkke ääres. Tegime lõkkel pulgakaneelisaia, sõime söögikordadest järele jäänud kooke (midagi ei läinud raisku!) ja küpsetasime vinkusid ning kõik see mees sai kooli õues ringi trallitada ning väikese jalutuskäigu kaugusel ujumas käia. Lapsed said perenaise kutsel ka kooli lambaid ja jänkusid toita.
Teise laagripäeva hommikul vara alustas 7. klassi toimkond üheskoos pudrukeetmist ning 6. klass hakkas matkale võileiva-aedvilja pakikesi valmistama. Oli paras tohuvabohu, kuid kõik sai kenasti tehtud ja unised lapsed andsid endast parima.
Matkakohta kohale jõudes selgus, et metsas oli käimas juba suur orienteerumise aktsioon ja kogu matka vältel kuulsime palju puude vahel ragistamist. Meist tuiskasid korduvalt mööda kiired mehed ja naised, keda ei huvitanud ei kraavid ega künkad ega mahalangenud puud, lendasid neist üle nagu püssikuulid, ümbruskonna kaart käes lehvimas.
Väiksemad lapsed pidid esiti matkama 3-4 km, aga kohe päris alguses selgus, et ka nende matka pikkuseks on matkajuht Mats planeerinud 7 kilomeetrit ja erinevate loendurite ja mõõturite tulemusena selgus hiljem, et just nii oligi. Asusime kambakesi teele ja kui esialgu kostus mõningast nurinat, siis üsna peagi see vaibus, sest lastele tutvustati erinevaid puid ja põõsaid, sealhulgas söödavat magesõstart ja remmelgat, mille koores võib enamasti näha väikesi risti moodi täkked.
Kolasime radadeta metsas, hoides mingit ainult matkajuhile teada olevat suunda ja ühel hetkel jõudsime RMK laagripaika, kus ümberringi suusarajad (ilma lumeta muidugi). Seal kinnitasime keha ja sõime ära oma kaasa pandud võikud koos aedviljadega ning kohe sealsamas metsatuka taga ootas meid üllatus - vaatetorn. Loomulikult ronisid kõik kohe torni tippu ümbrust vaatlema. Seejärel läks matk veidi teaduslikumaks ning lastele selgitati kompassi ja kaardi kasutamise põhimõtteid ja anti käsk metsast välja pääseda. Lapsed jagunesid väikesteks salkadeks ning pidid ise läbi metsa kompassi abil ennast tee peale välja juhatama. Kõik said ülesandega suurepäraselt hakkama ja tundus, et see oli ka väga ergutav tegevus, sest energiat tuli ise tegutsedes kohe juurde. Seejärel jäi veel viimased paar kilomeetrit metsateed mööda vantsides bussi juurde jõuda. Viimased sajad meetrid mindi loomulikult joostes, sest buss ju, meie kallis buss!
Ootasime bussi juures veel teist gruppi, kes kokkuvõttes läbis umbes 8 km. Seejärel bussi asudes selgus, et kätte on jõudnud päeva tipphetk ja minnakse poodi. Sõitsime Elvasse ja bussitäis lapsi ja õpetajaid külastas kohalikku Coopi.
Tagasi Peedule jõudes suundus osa rahvast kohe ujumispaika ja teised tõmbasid niisama hinge, kuni oli taas käes õhtusöögi aeg ning seejärel taas ühine kogunemine, et päev kokku võtta.
Kolmanda päeva hommikul sai teha nagu eelmiselgi hommikul kas hommikujooksu või joogat. 8. klassi toimkond alustas muidugi kõige varem ja keetsime üheskoos hommikupudru ning tegime võikusid ja proovisime kõik muu toidukraami ka kenasti laudadele panna, et kõik saaks ära söödud. Seejärel oli tubade koristamine ja asjade pakkimine. Kooli perenaine vaatas maja üle ja arvas, et päris hea, aga alati saab veel paremini ka. Olime kõik väga tänulikud, et selline vahva kool meid võõrustas ja elamusi pakkus.
Seejärel läksime bussi ja suundusime kosmilise Tõravere poole!
Tõraveres olime jaotatud gruppidesse ning toimus igasugu põnevaid suuri ja väikeseid tegevusi. Kõigepealt oli ühel grupil ekskursioon tähevaatlustorni juurde, kus näidati suurt teleskoopi ja kuidas see pöörleb ja igaüks sai pilgu sisse heita ja mitte midagi näha, sest valges ju ei näe midagi. Peab olema pime ja selge, et midagi näeks, öeldi. Teleskoobi ruumis peab olema sama temperatuur nagu õues, sest muidu tekib kondenseerumine ja teleskoop läheb tuksi ja midagi ei näe. Teleskoop ise muidugi on hiigelsuur ning ainuüksi selle nägemine on vaimustav.
Siis külastasime peamaja ja saime käia ka selle katusel ja näha kaugele üle ümbruskonna. Järgmisena läksime stellaariumi, kus vaatasime ägedat filmi, mille nime ma ei mäleta, aga mis näitas, kui väike osa oleme meie kogu multiuniversumite süsteemis
Grupid vahetusid ning kokkuvõttes kõik said lapsed sama ekskursiooni.
Kuna mina olin koos 4.-5. klassiga, siis tean lähemalt rääkida töötoast: paberist rakettide valmistamine ja võistlemine, kelle rakett lendab kaugemale. Umbes nii tehti: keera paberi väljalõige rulli ja kleebi ots kinni, seejärel pista kõrs otsast sisse ja puhu see toru/rakett lendu.
6.-8. klassi lapsed rääkisid, et nemad uurisid morset ja selle saatmise masinaid ning panid kokku galileoskoopi.
Viimase asjana tehti lastele orienteerumine kaardi järgi. 4.-5. klass sai oma kaardi ja ülesande ja teised ka oma. Märgitud punktides oli vaja leida “aare” ja pärast saada kokku mingi sõna. Vanemate laste grupp kogus punkte ja kirja läks ka teekonna läbimise kiirus.
Laagripäevad olid väga väsitavad, aga õnneks jagus nii õpilastel kui õpetajatel indu ja vaimustust läbi kõigi kolme päeva. Kui on äge seltskond, on ka laager samamoodi äge."
Laager toimus KIKi kaasrahastuse abil.
